AVALIKUD SEISUKOHAD METSANDUSE ARENGUKAVA 2030 KAVANDILE
Lp keskkonnaminister Erki Savisaar,
Eesti keskkonnaühendused pöörduvad Teie poole, et väljendada muret metsanduse arengukava 2030 (MAK2030) eelnõu pärast, mis meie hinnangul on vastuolus Eesti riigi õiguslike kohustustega. Need kohustused näevad ette, et Eesti metsi tuleb majandada säästvalt, ent MAK2030 eelnõu sellele tingimusele ei vasta, vaid näeb ette kava, millest juhindumine tooks kaasa Eesti metsade ja nende ökosüsteemide seisundi vältimatu halvenemise.
Keskkonnaministeerium on MAK2030 täiendatud tööversiooni arutelupäeva kutses märkinud, et arengukava kavandi „põhimõtteid praeguses etapis ei muudeta“. Lähenemisega, nagu oleks MAK2030 dokument „valmis“, ei saa me aga kuidagi nõustuda.
Arutelule tulev MAK2030 eelnõu avalikustati sellisel kujul esimest korda 8. detsembril 2021. Ehkki MAKi koostamise protsess on kestnud väga pikalt, juba aastast 2018, on praegu tegemist sisuliselt uue eelnõuga, mis ei järgi ei varasemat ülesehitust ega kokkuleppeid, milleni varasemas MAKi juhtkogus jõuti.
Detsembris avalikustatud eelnõus on esmakordselt välja toodud näiteks MAKiga plaanitav raiemaht – ca 10 mln m3 aastas – ning majandatavate metsade osakaalu sihttase 74-75%. Need tingimused on avalikkusega läbi arutamata ning hinnatud ei ole ka nende keskkonnamõju. Seega on lahendused tegelikult läbi kaalumata.
Oleme ette valmistamas põhjalikumat analüüsi, milles selgitame üksikasjalikult, miks MAK2030 eelnõu on praegusel kujul õigusvastane. Arvestades aga, et MAK2030 eelnõu avalik arutelu on määratud toimuma 21. jaanuaril, esitame juba enne arutelu oma seisukohtade lühiversiooni.
Eesti riigi õiguslikud kohustused
Eesti metsade säästva majandamise kohustus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 5: „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult“. Paragrahvist 5 tulenevalt peab meie metsade kui Eesti loodusvarade ja -ressursside kasutamine teenima ennekõike Eesti riigi ja rahva huve. Kuna rahvuslik rikkus ei piirdu majandusliku aspektiga, peab riigi keskkonnapoliitika juba PS §-st 5 tulenevalt tasakaalustatult arvestama erinevaid avalikke (sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi) huve1 ning nende kasutus ei saa olla majanduse poole kaldu.
„Säästliku kasutuse“ mõiste on EV põhiseaduse kommentaarides sisustatud kui „arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve“ ning see lähtub üleüldisest arusaamast, „mis nõuab igasuguste ühiskonna arenguprotsesse suunavate otsuste tegemisel keskkonnakaitse kaalutluste arvessevõtmist“.2
„Säästva arengu“ mõiste on Eesti õiguses täpsemalt määratletud säästva arengu seaduses (SäAS), mis viitab sellele, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast ja omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.3 Igasugune loodusvarade majanduse arenguks kasutamine on piiratud vajadusega säilitada looduslikku mitmekesisust ning hoida looduslikku tasakaalu; sellised tegevused ei tohi looduskeskkonda oluliselt kahjustada.4
Täpsemalt on valitsus kohustatud SäAS-st tulenevalt määratlema metsa „kriitilise“ ning „kasutatava“ varu5, millest esimene kujutab endast väikseimat suurust, mis „tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitserežiimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise“.6
Seejuures tuleb loodusvara kasutusmäärade kui ka selle kasutamise tingimuste seadmisel arvestada ettevaatuspõhimõttega.
Alljärgnevas pöördumise tekstis viitame eeltoodud kohustustele ühiselt kui „säästva arengu õiguslikele kohustustele“.
Metsanduse arengukava 2030 eelnõu õigusvastasus
Hoolimata näilistest edumeelsetest ning keskkonnakaitselistest eesmärkidest, mis on kajastatud MAK2030 eelnõu põhitekstis, ei järgi MAK2030 mõõdikud ega eelnõu Lisas 1 esitatud üksikasjalikumad ettepanekud neid eesmärke ning on vastuolus säästva arengu õiguslike kohustustega. Seetõttu leiame, et kui valitsus peaks MAK2030 eelnõu praegusel kujul vastu võtma, toimiks ta õigusvastaselt.
Metsa ökosüsteemidel on lisaks puidutootmisele palju muid funktsioone, mida tuleb samuti rahvusliku rikkusena majandada, toetada ja hoida nii praeguste kui tulevaste põlvkondade jaoks. Need funktsioonid hõlmavad vähemalt elurikkuse kaitset ning ökosüsteemi toimimist ja teenuseid, kliimamuutuse leevendamist ning sellega kohanemist, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste ning kogukondade ja inimeste heaolu toetamist.
Raiemaht ning metsa juurdekasv
Eesti metsades lubatav raiemaht avaldab otsest mõju kõigile eelloetletud metsa ökosüsteemi funktsioonidele. Senised raiemahud ning MAK2030 eelnõus (lisas 1) välja pakutud raiemaht (keskmiselt 10 mln m3 aastas) on seni kaasa toonud ning tooksid ka tulevikus kaasa peaaegu kõigi ökosüsteemi teenuste ja funktsioonide halvenemise. Seetõttu ei ole plaanitav raiemaht kooskõlas säästva arengu õiguslike kohustustega.
MAK2030 eelnõus on kasutatud küll „säästva metsanduse“ mõistet, ent pakutud raiemaht lähtub pigem „säästliku metsaraie“ kõige kitsamast definitsioonist, mille kohaselt raiutud metsa hulk ei tohi ületada metsa juurdekasvu. Selline lähenemine ei ole kuidagi kooskõlas säästva arengu õiguslike kohustustega, mille kohaselt säästev metsandus peaks seadma esikohale looduse ja elurikkuse kaitse ning muud vajadused, mh seoses elukeskkonna kvaliteedi säilitamisega ning kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemisega.
MAK2030 eelnõus plaanitud raiemaht ei ole aga säästev isegi metsa juurdekasvu seisukohalt. Esiteks tuleks juurdekasvu prognoosimisel arvestada metsavaru vähenemisega, ent sellega ei ole MAK2030 eelnõus arvestanud. Teiseks on raiemahu aluseks võetud viimaste aastate raiemahud vastavalt ametlikule statistikale. See näitab, et perioodi 2007-2019 raiemaht on olnud keskmiselt 10 mln m3 aastas. Tegelikkuses on raiemaht tõenäoliselt olnud aga oluliselt suurem. Nt Euroopa Joint Research
Center’i aruandest7 on tuletatav, et Eestis on perioodil 2009-2017 jäänud iga-aastaselt raporteerimata 2 mln m3 puidu päritolu. Seetõttu tuleb ka tuleviku raiemahtude prognoosimisel arvestada ka võimaliku ametlikest andmetest väljajääva osaga.
Elurikkus ja ökosüsteemi toimimine
Eestis on veel alasid, mille elurikkus on suur ning mis on olulised paljude taime-, linnu- ja loomaliikide püsimajäämiseks. Sellest hoolimata on metsi raiutud sellisel määral, et kahjustatud on olulisi ökosüsteeme, mis ei pruugi kliimamuutust ja metsa jätkuvat raiesurvet arvestades enam kunagi taastuda. Toetades raiet (sh lageraiet) neis metsades, näeb MAK2030 eelnõu ette senise metsamajandamise praktika jätkumise Eestis, mis on juba kaasa toonud ökosüsteemi toimimise olulise halvenemise, mida näitab näiteks metsalindude arvukuse vähenemine 26% võrra perioodil 1983-2018.8 Paiksete liikide ja metsaspetsialistide arvukused näitavad suuremaid langusi, võrreldes rändsete liikide ja generalistidega, mis viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja mõjuritele meie metsamaastikus.
MAK2030 eelnõu ei taga põlismetsade ega loodusmetsade kaitset, mis on sisuliselt taastumatud loodusvarad, ning võimaldab raiuda kõiki Eesti metsi määral, mis kahjustavad oluliselt ökosüsteemide toimimist. Seetõttu tooks MAK2030 eelnõus kavandatu kaasa säästva arengu õiguslike kohustuste rikkumise, ent ka EL õigusaktidest (nii EL loodusdirektiiv kui ka EL elurikkuse strateegia) tulenevate kohustuste rikkumise.
Et toimida nende nõuetega kooskõlas, on vaja ette näha raiekeelu põlismetsades ja loodusmetsades ning seadma olulised raiepiirangud muudes elurikkuse kaitseks vajalikes metsades. Metsaalad, millel raie on piiratud, tuleb MAK2030 metsa juurdekasvu kalkulatsioonidest välja jätta ning neid „säästva raiemahu“ arvutustes mitte arvestada. Seejuures ei ole majandusmetsade protsendi sihttaseme seadmine kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga.
MAK2030 eelnõus plaanitavad raiepõhimõtted vajavad olulisi muudatusi, et metsade elurikkuse kaitse ja ökosüsteemi toimimine oleksid tagatud, lähtuvalt säästva arengu õiguslikest kohustustest. Üksikasjalikumalt on vajalikke muudatusi käsitletud analüüsis, mille esitame hiljem.
Kliimamuutuse leevendamine
Metsad moodustavad maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse (LULUCF) sektori peamise süsiniku neeldaja. EL ja laiem rahvusvaheline kliimapoliitika tunnistab, et süsiniku salvestamine ja suurendamine metsades on kliimamuutuste leevendamiseks ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Pole kahtlust, et Eesti metsade kliimamuutuste leevendamise võime maksimeerimine, kaitstes ja taastades looduslikke ökosüsteeme, on osa säästva arengu õiguslikest kohustustest, mis tähendab, et MAK2030 eelnõus tuleb esitada metsamajandamise strateegia, mis püüab neid tulemusi saavutada.
Muudetud LULUCF-määruse alusel Eestile välja pakutud 2030. aasta sidumise eesmärk tähendaks märkimisväärset süsiniku sidumise kasvu, võrreldes tänase tasemega. Küll aga lubab metsade võrdlustase, mille Eesti esitas EL-i LULUCF määruse tarbeks perioodiks 2021-2025, metsade süsiniku sidumist 50% vähendada, võrreldes perioodiga 2016-2018 ning Eesti 2021. aasta aruanne kasvuhoonegaaside heitkoguste projektide kohta prognoosib, et LULUCF-sektor muutub pärast 2031. aastat süsiniku sidujast süsiniku emiteerijaks. Eesti praegune metsapoliitika ja selle jätkamine MAK2030 eelnõuga on viinud riigi selgelt LULUCF sektori kohustuste täitmata jätmise trajektoorile – see näitab taas, et MAK2030 eelnõus kavandatu rikub säästva arengu õiguslikke kohustusi.
Sotsiaal-kultuurilised vajadused ja heaolu
Leiame, et ka metsa sotsiaal-kultuurilised vajadused on piisavalt arvestamata. MAK2030 eelnõus ja KSH programmis on vajadusi küll kirjeldatud, ent neid ei ole käsitletud võrdväärselt metsa majandamise eesmärgiga.
Metsa erinevad funktsioonid mõjutavad inimeste heaolu otseselt, olgu selleks asulate kaitse tuule jm mõjude eest või võimalus kasutada metsa puhke-, hariduslikel vmt eesmärkidel. Viimaste aastate jooksul teravnenud konfliktid RMK ning kohalike kogukondade vahel kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel planeeritavate raiete teemal tõstatavad vähemalt tugeva kahtluse, et senine raiesurve on inimeste heaolu kahjustanud. MAK2030 eelnõu selle lahendamiseks piisavaid meetmeid ei paku.
Avalikkuse kaasamise ja keskkonnamõju hindamise olulised vajakajäämised
Juhul, kui KeM arvates on kaasamine 21.01 avaliku aruteluga sisuliselt lõppenud, rikutaks oluliselt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja Aarhusi konventsiooni9 sätteid. Vastavalt KeÜS § 28 lõikele 3 tuleb avalikkus kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist. See nõue tuleneb Aarhusi konventsioonist (art 7 ning selles viidatud art 6 lg 3).
MAKiga plaanitavate meetmete keskkonnamõju ei ole seni hinnatud – keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on veel ees. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 32 kohaselt on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
Senisel kursil MAKi koostamisega jätkamine ei annagi võimalust plaanitavate lahenduste keskkonnamõju sisuliseks hindamiseks. 2021. aastal koostatud KSH programm ei anna mingeid lähtekohti erinevate alternatiivsete lahenduste kaalumiseks, ehkki KeHJS kohaselt tuleb KSH aruandes alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid hinnata (KeHJS § 40 lg 2).
Järeldused ja järgmised sammud
Oleme sügavalt mures negatiivsete mõjude pärast kõikidele metsa funktsioonidele, mis ilmnevad juhul, kui MAK2030 eelnõu põhilahenduste osas praegusel kujul vastu võetaks. Selle asemel, et jätkuvalt eelistada metsast puidu tootmist, peaks Eesti valitsus kasutama võimalust, et kehtestada uued tõeliselt jätkusuutlikud metsamajandamise põhimõtted kooskõlas õigusnormidest tulenevate kohustustega.
Eeltoodust nähtuvalt ei ole võimalik MAK2030 eelnõuga selle praegusel kujul edasi minna. Jätkates MAK2030 eelnõus pakutud põhilahendustega, võtaks valitsus endale tõsise õigusliku riski, et arengukava osutub hiljem õigusvastaseks ning seda ei ole võimalik rakendada.
Teeme ettepaneku:
1) töötada välja erinevad võrreldavad ja säästlikud metsanduse arengustsenaariumid, mille keskkonnamõju hinnataks KSH raames – see eeldab muuhulgas KSH programmi olulist täiendamist;
2) piirata koheselt oluliselt raiet riigimetsas kuni säästlikku metsakasutust soosiva MAK2030 vastuvõtmiseni.
Seisukohtade esitajad:
- Päästame Eesti Metsad
- Eestimaa Looduse Fond
- Eesti Metsa Abiks
- MTÜ Niilusoo
- Eesti Ornitoloogiaühing
- Keskkonnaõiguse Keskus
- MTÜ Rannamänniku kaitseks
- Roheline Läänemaa
- Roheline Pärnumaa
- Rebala Kultuuriruum MTÜ
- MTÜ Lüganuse Tagaküla
- Loomus
- Eesti Looduskaitse Selts MTÜ
- Kose valla Loodusselts
- MTÜ Eesti Suurkiskjad
- Ohtu Loodusselts MTÜ
- Studio Viridis Loodusharidus MTÜ
- Muraste looduskool
- Päraküla selts MTÜ
- Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
- Eesti Roheline Liikumine
- Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ
- MTÜ Tänu Loodusele
- MTÜ Tipu Looduskool
- MTÜ Roheline Kogukond
- Keskkonnateabe Ühendus
- Eesti Ökokogukondade Ühendus
- Eesti Metsloomaühing
- Seltsing Roheline Urvaste
- Eesti Haabjaselts
- Eesti Loodusturismi Ühing
- Kotkaklubi
- Raplamaa Loodushoiu MTÜ
- SA Koosloodus
- Hiite Maja SA
- Vastuhakk Väljasuremisele Tallinn
- Fridays For Future Eesti
1 Põhiseaduse § 5 kommentaarid, p 6. https://pohiseadus.ee/sisu/3474/paragrahv_5
2 Põhiseaduse § 5 kommentaarid, p 7.
3 SäAS§3lg1-2
4 Need majandustegevust puudutavad põhimõtted tulenevad SäAS §-st 2 ning § 3 lõikest 3. 5 SäAS§5lg1ninglõiked3-4
6 SäAS§5lg2
7 Jonsson R., Cazzaniga N.E., Camia A., Mubareka S., Analysis of wood resource balance gaps
for the EU, EUR 30393 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2021. https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC122037
8 Nellis, Renno & Volke, Veljo (2019). Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 32 (1), lk 63−80. https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/78466
