Miks peaks hääletama puidu biomassina põletamise subsideerimise ehk seaduseelnõu SE156 vastu?
Kui riigikogu elektrituruseaduse muudatuse vastu võtab, on tegemist lähiajaloo kõige halvemini argumenteeritud otsusega metsa asjus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.
- Narva katlad hakkaksid tarbija taskust võetud eurode toel õgima Eesti metsapuid.
- Riigikogu vastavat arutelu saatis klassikaline õlgmehikese demagoogiavõte.
- Seadusemuudatuse vastuvõtmine oleks vastuolus peaministri sõnadega.
Mitmes viimaste aastate teadustöös nimetatakse bioenergeetikast tulenevat raiesurvet üheks peamiseks meie piirkonnas metsanduse intensiivistumise põhjuseks. Hiiglasliku, vana ja seest tüma pärna tituleerimine kasutuks on just sedalaadi radikaalne inimkeskne maailmakäsitlus, mis on meid keskkonnakriisi tirinud. Oluline on, et nende seisukohtade järgi ei ole keskkonnamõjus vahet, kas katlasse läheb väärtuslik palk või tüvepuit, millega pole mujal tööstuses midagi teha. Keskkonnakahju on samasugune. Loe kogu artiklit siit >>
Riigikogust
29.09.2021 võttis Riigikogu kahetsusväärsel kombel vastu elektrituruseaduse muutmise seaduse ehk andis rohelise tule meie metsa biomassi (loe: otse metsast toodud puidu) suures mahus põletamiseks elektrijaamades. Kohal oli 82 saadikut, kellest 69 olid põletamise poolt, 9 vastu, 1 erapooletu ja 3 saadikut ei hääletanud.VASTU hääletasid kõik 8 kohal olnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond fraktsiooni liiget: Jaak Juske, Raimond Kaljulaid, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Jevgeni Ossinovski, Heljo Pikhof, Indrek Saar ja Riina Sikkut. Lisaks Priit Sibul – Isamaa erakonnast. ERAPOOLETUKS jäi Jürgen Ligi – Reformierakond.EI HÄÄLETANUD – Tarmo Kruusimäe ja Üllar Saaremäe – Isamaa ning Peeter Ernits – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.Silmapaistvas üksmeeles oli põletamise POOLT oli kogu kohal olnud Keskerakond fraktsioon (20):Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Maria Jufereva-Skuratovski, Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Mihhail Korb, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Natalia Malleus, Aadu Must, Peeter Rahnel, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Imre Sooäär, Mihhail Stalnuhhin, Tarmo Tamm, Viktor Vassiljev, Marko Šorin. Aga ka Reformierakond (28), mille liige Yoko Alender on muuseas keskkonnakomisjoni esimees, ei jää oma koalitsioonipartnerist oluliselt maha. Mitte kellelgi neist – peale Jürgen Ligi – ei tekkinud kahtlusi, kas metsapuidu koht on ikka elektrijaama ahjus:Tiiu Aro, Ivi Eenmaa, Hele Everaus, Jüri Jaanson, Toomas Järveoja, Sulev Kannimäe, Erkki Keldo, Signe Kivi, Heiki Kranich, Ants Laaneots, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Madis Milling, Hanno Pevkur, Õnne Pillak, Heidy Purga, Mati Raidma, Valdo Randpere, Andrus Seeme, Timo Suslov, Margit Sutrop, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Marko Torm, Aivar Viidik, Mart Võrklaev, Kristina Šmigun-Vähi. Ka endine koalitsioonierakond EKRE toetas peaaegu ühtselt praegust koalitsiooni (15):Merry Aart, Riho Breivel, Kalle Grünthal, Martin Helme, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Uno Kaskpeit, Rene Kokk, Leo Kunnas, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Paul Puustusmaa, Henn Põlluaas, Urmas Reitelmann, Jaak Valge. Isamaa aga nii ühtne polnudki. Poolt hääletasid: Heiki Hepner, Mihhail Lotman, Helir-Valdor Seeder, Sven Sester, Raivo Tamm. Paljud nimetatud saadikutest naeratavad meile veel 2 nädalat vastu arvukatelt valimisplakatitelt.
Tehakse siiski veel viimased katsed seda seadust peatada.Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kutsub üles president Kersti Kaljulaidi seadust põhiseadusele mittevastamise tõttu tagasi saatma.
Elektrituruseaduse muudatus (156SE), paneb tarbijale kohustuse subsideerida puidu masspõletust Narva kateldes. Kui varem oli eelnõu kohaselt võimalik puitu põletada vaid Balti elektrijaamas koostootmisrežiimis (põhjuseks mure Narva kaugkütte hinna pärast), siis nüüd on see piirang eemaldatud. Seaduse muudatuse kohaselt võib puidupõletamist subsideerida ka Auveres või BEJs suvel, mille tulemusena on võimalik ka puidupõletuse mahtu mitmekordistada. Ehk poolelt miljonilt tihumeetrilt aastas kuni 2 miljonit tihumeetrit. Selle piirangu eemaldamisega on üks omaette uskumatu lugu, sest see tehti salaja, parlamendile ja avalikkusele sisuliselt valetades.
Keskkonnaministeerium jagab väärinfot ja lubab raiuda looduskaitseväärtusega aladel, loe raportit siit>>
Natura alade raiete kohta loe raportit siit >>
Avalikustati metsanduse arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine: 2 nädalat ehk seadusega ette nähtud miinimum on aega esitada seisukohti, st kuni 05.10.2021.
Dokument on mahukas, aga huvitav lugemine.Kõnekad on ka tehtud muudatusettepanekud, mis on lõpus eraldi välja toodud. Muuhulgas tuleb välja, et Erametsakeskus ei tee vahet säilik- ja põlispuudel.
Mõned väljavõtted dokumendist:
- Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed kuid üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist.
- Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust säilitada raiete ajaline planeerimine – kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades, on oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule.
Metsamajanduse olulisim negatiivne mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on lageraiepõhine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37900 hektarist moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4800 hektaril. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsakasvatuse intensiivistudes ja raiemahtude suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne.
