PESITSUSKUNST

“Hääletu kevade” raames toimus ka kunstinäitus. Aitäh kõigile kunstnikele, kes oma tööd saatsid!

Pesitsemine ja linnud on Läänemeresoome pärimuskultuuris olulised tegelased, inspiratsiooni saab ammutada vanadest pärimustest ja loomislugudest. Sellest, mida linnud ja munad maarahvale tähendasid, saab vaadata-kuulata Pesitsusraadiost 31.03  kui külas oli  pärimuste uurija ja õpetaja Ahto Kaasik.

See, mida me oma loomingus kajastame, näitab, mis on meile oluline. Kutsume üles tegema loomingut sellest, mis on päriselt oluline. 

Päriselt oluline on näiteks Elu jätkumine. Loe edasi >>

Pesitsusrahu. Muusikaline rännak

Sõnadega on juba kord nii, et alati justkui ei ole neid kõige õigemaid sõnu üldse olemaski. Või tundub, et neid ei ole. Sellistel hetkedel on imeline sukelduda kunsti maailma ja väljendada kõik see kõige olulisem hoopis ilma sõnadeta.
Muusika, klaver: Faristamo Eller Fotod: Liina Steinberg, Sandra Urvak Videotöötlus: Meelis Eller Kujundus: Piret Räni

Laulud ja luuletused

Raierahu on linnurahu! 
Autor: Indrek Vainu
Foto autor: Karl Adami
Linnulaul
 
Igal linnul oma laul
Igal linnul oma pesa
Igal linnul oma mets
Lind nii üksi välja pääl
Enne mets veel laius sääl
Kus on sinu mets, mu lind?
Metsa viisid inimesed
Kadus mets ja kadus pesa.
 
 
Lind nii üksi välja pääl
Otsib oma pesa sääl
Kus on pesa, armas lind?
Pesa viisid inimesed
Kadus pesa, kadus laul.
Lind nii üksi välja pääl
Ei kostu enam laulu sääl
Kus on sinu laul, mu lind?
Laulu viisid inimesed
Kadus kodu, vaikis laul.
Tagasi too minu mets.
Pane tagasi mu pesa.
Anna tagasi mu laul.
 
 
Linnukene minu armsaim
Tule siia
Tagasi toon sinu metsa
Ehitan sul pesa uue
Südamest sul annan laulu.
Linnukene palun …
palun laula
Veel üks laul …
 
Indrek Vainu
aprill 2019

Metsavalu.

Autor: Marili Kurviste

Enam vaiki ei saa olla, viha annab sõnakust. Kuulake te metsatapjad! Kopkakaanid koletud! Vaigistage oma saed ja harvesterid jõletud! Kas on kuulda linnulaulu? Metsaelu muretut? Ei! Sest oled puud kõik surmand! Pesad ära hävitand! Metsa asemel on tüükad! Vägistatud Emamaa, pind täis suuri raskeid roopaid nagu nahka löödud haav! Mõni loom veel päästab poegi segitrambit urgudest. Teine kurva näoga vaatab varalahkund pojukest.

Kas sul südant sees ei ole? Pole hale vaadata seda mida teinud oled? Kas sul hing ei valuta? Surmad tuhandete kaupa puid ja linde, putukaid tundmata, et oled jube, süüdimatu mõrtsukas?

Valitsuse kukrujüngrid, kes te koore riisute sellest metsagenotsiidist, kaua nõnda jätkate? Ainult teie saate teha nii, et lõpeks tapatöö! Lõpetage! Jätke järgi, öelge! See on teie töö! Eesti rahvas, tõuse üles, käes on tagumine aeg Eesti Metsa kaitseks astu! Aeg on peatada nüüd saed! Tõstke pead kõik loodushinged, ühinegem usujõus, et me häält ka kuulda võetaks, olgem viimaks ühel nõul! Hüüdkem: Aitab tapatalgust! Laskem metsal elada! Andke armu loodusele! Tule Taara avita!