sandras

Raierahu katkestamine keset pesitsusaega on teadlik lindude tapmine

RMK ja keskkonnaamet rikuvad teadlikult seadust – RMK katkestades keset lindude pesitsusaega raierahu ja keskkonnaamet lõpetades metsades järelevalve. On linde, kes on jõudnud juuli alguseks ära pesitseda, näiteks valgeselg-kirjurähn, kuid on väga palju neid, kel pojad alles pesades. Kõige intensiivsem pesitsusaeg on lindudel ornitoloogide sõnul keskmiselt 15. aprillist 15. juulini. Kuid osa linde pesitseb juba palju varem, ka veebruaris, ning osa lõpetab pesitsemise alles suve …

Raierahu katkestamine keset pesitsusaega on teadlik lindude tapmine Loe edasi »

HEA UUDIS: METSAKAITSJAD EI PEA RMK KOHTUKULUSID KANDMA

27. juunil otsustas Riigikohus juba kolmandat korda, et ei võta menetlusse RMK järjekordset määruskaebust, millega RMK vaidlustas ringkonnakohtu otsuse jätta RMK kohtukulud RMK enda kanda.  2022. aasta lõpust alates on RMK küsinud Päästame Eesti Metsad MTÜ-lt (PEM) kohtu kaudu kokku üle 15000 € kohtukulude hüvitamist. “Kohtusseminek looduse kaitseks on niigi paljude riskidega seotud ning väga kulukas ja oht kanda veel ka RMK kohtukulud võib välistada …

HEA UUDIS: METSAKAITSJAD EI PEA RMK KOHTUKULUSID KANDMA Loe edasi »

Omavalitsus Soomes langetas metsapositiivse otsuse

Soome lõunaosas, mererannikul paiknev 6558 elanikuga Kemiönsaare vald otsustas 21. märtsil võtta kolmandiku vallale kuuluvast umbes 270st hektarist metsast kaitse alla ning asendada lageraiemajandus oma metsades täielikult püsimetsandusvõtetega.  Säärase otsuseni jõuti Kemiönsaare valla planeeringute komisjonis päevakorras olnud vallale kuuluva metsa majandamiskava uuendamise raames. Volikogu liige Janne Salonen pani tavapärase kava kõrval lauale ka alternatiivse, loodussõbralikuma versiooni. Kõigile üllatuslikult hääletaski 9-liikmeline komisjon tulemusega 6:3 hoopis selle …

Omavalitsus Soomes langetas metsapositiivse otsuse Loe edasi »

Metsakaitse ettepanekud (pesitsusrahu, biomass)

Lugupeetud valitsuskoalitsiooni moodustajad Päästame Eesti Metsad MTÜ toetab täielikult Eesti KeskkonnaühendusteKoja poolt teile juba saadetud ettepanekuid. Soovime omalt poolt lisada mõned üldisemad tähelepanekud (1) ningkirjutada näitlikult lahti pesitsusrahu (2) ja metsa biomassi (3)teemad, kumbki kokkuvõtlikult ühel leheküljel. Oleme valmis tegema samateistel olulisematel metsakaitsega seotud teemadel (KAH-alad,vääriselupaigad, Natura 2000 alad, kuivendamine, raiemaht, püsimetsandusjne). 1) Te alustasite koalitsiooniläbirääkimisi ülevaatega riigi rahalistestvõimalustest. Samas ei ole teil kindlasti jäänud …

Metsakaitse ettepanekud (pesitsusrahu, biomass) Loe edasi »

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused

Riigikogusse on saadetud Planeerimisseaduse ja Metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755SE), mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas paraku mitmeid õiguslikke kitsaskohti ja ei lahenda uuendusraiete pealesurumise ning kaasamise näilisusega kaasnevaid probleeme. Järgnevalt kirjeldame lühidalt eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju, ja ka lahendust, mis on rahvaalgatusena riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud ning mida toetab laiem avalikkus. …

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused Loe edasi »

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus?

Paljudel meist on kas kodu lähedal või mõnes kaugemas Eesti paigas mets, kus armastame käia kõndimas, orienteerumas, suusatamas, seenel ja marjul. Kui see mets kuulub riigile, peab Riigimetsa Majandamise Keskus meid sellise metsa majandamise plaanidesse kaasama. Neid metsi nimetatakse RMK koostatud juhendites kõrgendatud avaliku huviga aladeks ehk KAH-aladeks.Paljude selliste metsade puhul käib vägikaikavedu – kas alles jääb mets või raiesmik – kogukonnad soovivad, et nende …

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus? Loe edasi »

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus

27. septembril toimus Vääriselupaikade inventuuri lõpuseminarTartu Ülikooli Raamatukogus, kus tutvustati aastatel 2019-2022 Eesti Looduseuurijate Seltsi (LUS) poolt riigimaadel tehtud vääriselupaikade inventuuri tulemusi ja leitud ohustatud liike. Kogu projekti juhtis Renno Nellis, ettekanded tegid veel Indrek Tammekänd, Kadri Runnel, Anneli Palo. Nende ettekannete põhjal on kogu allolev jutt. Oluline on tähele panna RMK tegevust vääriselupaikade (VEPde) kaardistamise protsessis. RMK surve selleks, et veel kaardistamata VEPid ei …

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus Loe edasi »

Keskkonnakaitsjad: lõppegu puidupõletamine taastuvenergia sildi all

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) koos paljude teiste maade organisatsioonidega kutsub Euroopa Parlamenti loobuma metsabiomassi arvestamisest taastuvenergia hulka ja peatama metsabiomassi toetused – seda juba praegu, mil läheb hääletusele taastuvenergia direktiiv (RED). “Küttepuude hinnatõusu ja puidu kui tooraine nappusega seoses on olnud aina enam juttu sellest, et me peaksime piirama küttepuidu eksporti. Parim viis selle saavutamiseks on taastuvenergia direktiivi muutmine, võttes metsa biomass sealt välja,” …

Keskkonnakaitsjad: lõppegu puidupõletamine taastuvenergia sildi all Loe edasi »

Keskkonnaühendused: metsanduse arengukava eelnõu on loodusvaenulik

Keskkonnaühenduste hinnangul põhinevad metsanduse arengukava (MAK2030) raiemahud valeandmetel, lisaks on eelnõu ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu ja nii ei ole see kooskõlas ka kehtivate seadustega, kahjustades rängalt metsa ökosüsteeme ja halvendades loodushüvede kättesaadavust. Valitsus ja keskkonnaministeerium said teisipäeval enam kui neljakümnelt keskkonnaühendustelt avaliku ühispöördumise, milles rõhutatakse, et metsanduse arengukava lõppjärgus oleva eelnõu mustand pole ligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinud probleemidele. Läkituse allkirjastasid lisaks …

Keskkonnaühendused: metsanduse arengukava eelnõu on loodusvaenulik Loe edasi »

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja
Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule

Pöördume teie poole sügava murega metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamisekäigus tehtud oluliste vigade pärast, mis arengukava sisu määrates toovad kaasa ulatuslikkukahju metsa ökosüsteemidele ja metsade pakutavatele loodushüvedele.Meie hinnangul ei ole metsanduse arengukava lõppjärgus olev eelnõu mustandligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinudprobleemidele. Arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) eipaku probleemidele lahendusi, vaid hoopis võimendab neid. Praegust eelnõud oluliselt muutmatasüvendab metsanduse arengukava keskkonnaprobleeme ning on …

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja
Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule
Loe edasi »